Perfektsionismi väljakutsed: miks me ei pruugi kunagi rahulolu tunda
Tunnustamine on võtmetähtsusega
Kui võtame omaks perfektsionistliku mõtteviisi, võime sattuda lõputusse tsüklisse, kus ajame taga järgmisi eesmärke ja tähtaegu. Isegi kui liigume oma sihtide poole, võib pidev soov olla veelgi parem heita varju meie võimele märgata ja tähistada juba saavutatut.
Eneseareng on oluline – aga sama tähtis on ka tähistamine
Ära saa valesti aru – eneseareng on väga tähtis ja tihti edu võtmeks. Kuid sama oluline on tähistada teekonda ning tunnustada väikeseid võite, mis sinna viivad. Ära pisenda oma saavutusi sellepärast, et lõpp eesmärk pole veel käes.
Edukas, kuid ikka rahulolematu
Oma töös olen kohtunud paljude inimestega, kes on väga edukad ja pühendunud pidevale arengule, kuid tunnevad siiski sisemist rahulolematust/tühjust. Eesmärgini jõudes tuntakse võib-olla viivuks rõõmu, kuid peagi suunatakse fookus juba järgmisele ees terendavale eesmärgile.
Ole enda vastu lahkem
Julgustan sind olema enda vastu leebem. Ma mõistan, et perfektsionistlik mõtteviis võib öelda, et kui oled endaga sõbralikum, siis võid muutuda justkui laisaks. Ent tegelikult võib uhkuse tundmine oma teekonna üle hoopis suurendada sinu motivatsiooni pikemas perspektiivis. Jaga oma saavutusi kolleegide ja sõpradega – sul on igati põhjust olla enda üle uhke.
Mõned näiteid, kuidas olla endaga sõbralikum:
- „See oli parim, mida ma täna suutsin.”
- „Kuigi olin väsinud, siis siiski tegin midagi.”
- „Ma tegin selle hästi – alati saab paremini, aga mul on õigus enda üle rõõmu tunda.”
- „Need olid suured väljakutsed ja andsin endast parima.”
- „Olen oma pingutuse üle uhke, tulemus ei defineeri mind.”
- „Ma olen olen oluline ja väärt tunnustust.”
- „Olen oma eesmärgile sammu võrra lähemal.”
Jah, alguses võib tunduda kummaline ennast kiita, kuid usu mind: kui harjutad kaastunnet enda suhtes, hakkab su aju seda lõpuks armastama.
Alusta väikestest sammudest. Esimeseks sammuks võta üks nädal ja mõtle iga päev ühele asjale, mida sel päeval tegid/saavutasid. Ütle endale midagi head – isegi kui sa seda veel ei usu. Mõtle, kuidas võiksid neid saavutusi tähistada – olgu selleks paus, jalutuskäik või midagi, mis sulle rõõmu pakub.
Tähistame edusamme ja teekonda! Ja pea meeles – kui sa ei ütleks midagi kriitilist oma heale sõbrale, siis miks peaksid seda endale ütlema? Harjuta enda vastu sama lahkust ja kaastunnet, mida jagad neile, kellest hoolid.
Autor: Geia Ristimets